Täna on reede, 17. november

Hindamisjuhend 2017/18

                                                                                                                                         L I S A   1

Kinnitatud Viljandi Paalalinna Kooli

direktori käskkirjaga nr 1-3/10 30.10.2017

 

Viljandi Paalalinna Kooli õpilaste õpiedukuse ja käitumise hindamise juhend

 

Kooli hindamisjuhendi aluseks on PGS § 29

Põhikooli riiklik õppekava; 06.01.2011 nr 1

Vabariigi Valitsuse määrus nr 14, 28.01.2010

Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord; RT I 2010, 67, 502; 25.09.2010 

 

1 Üldsätted

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle info analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.   

1.1 Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on: 

•    saada tagasisidet õpilase õpitulemustest ja arengust õppekavas nõutud teadmiste ja     oskuste omandamisel; 

•    innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 

•    suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; 

•    suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 

•    anda tagasisidet lapsevanemale õpilase õpiedukusest, et toetada lapse arengut; 

•    soodustada õppeprotsessis aktiivset osalemist; 

•    oskust ja tahtmist kaasõpilastega koostööd teha. 

1.2  Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on: 

•    suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma     kooli kodukorra nõudeid; 

•    motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid. 

1.3        Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja, käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega. 

1.4        Õpilasel ja lapsevanemal või eestkostjatel (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet õpilase hindamise  ja hinnete kohta õpetajalt ning klassijuhatajalt. 

1.5        Õpetajal on kohustus küsijale vastavat teavet anda ning vajadusel hinnet põhjendada. 

1.6        Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.  

 

2 Hindamise põhimõtted ja hinnetest teavitamine   

Hindamine toimub trimestri kaupa, mis võimaldab õppetööd paremini ja pingevabamalt planeerida. Samas vähendab see orienteeritust hinnetele ning võimaldab paremini keskenduda õppimisele kui loomingulisele protsessile. Õpetaja ja õpilane on selles koostöös partnerid. 

2.1 Trimestri esimeses ainetunnis tutvustab õpetaja hindamise põhimõtted ning lepitakse kokku ühistes aine läbimise reeglites ja korraldustes. 

2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab klassijuhataja õpilastele õppeaasta algul klassijuhataja tunnis. 

2.3 Teadmiste ja oskuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.  

2.4  Kirjalike tööde hinnetest teavitatakse õpilasi kuni 10 õppepäeva jooksul pärast töö sooritamist. Erandjuhuna kooskõlastab õpetaja pikema hindest teavitamise aja õpilastega. 

2.5 Hinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku, e-päeviku või  hinnetelehe kaudu (vajadusel).

2.6  Klassijuhataja kontrollib, kas vanemad jälgivad e-päevikusse tehtud sissekandeid. 

2.7 Tunnistused kokkuvõtvate hinnetega annab klassijuhataja põhikooli õpilasele kolmanda trimestri viimasel päeval. Iga trimestri lõpus saavad tunnistused vaid need õpilased, kelle vanemad on klassijuhatajale vastava soovi esitanud (kellel puudub e-päeviku kasutamise võimalus). 

3 Teadmiste ja oskuste hindamine

3.1    Teadmisi ja oskusi hindab aine- või klassiõpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.  

3.2 Hindamine võib olla sõnaline, kujundav, eristav (numbriline) või mitteeristav (arvestatud/mittearvestatud). 

3.3    Hindamine toimub lähtuvalt kooliastmest ja aine eripärast. 

3.4    Hinnatakse: 

•            teadmiste ja oskuste omandatust, nende ulatust, esituse täpsust ja loogilisust; 

•            iseseisvust ja loovust teadmiste ja oskuste rakendamisel; 

•            vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; 

•            oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult väljendada; 

•            praktiliste tööde teostust ja tulemust; 

•            õpilase arengut antud ainevaldkonnas; 

•            hindamisel arvestatakse õpilase individuaalsust.

 

3.5        Sõnalis-kujundavat hindamist rakendatakse 1.–3. klassis kõikides ainetes ning  valikuliselt oskusainetes 4.–6. klassini.

3.6        Sõnaline hinnang aitab mõista õpilase edusamme, puudujääke ning ergutab õpilasi paremini õppima. Sõnaline hinnang arvestab õpilase individuaalseid eripärasid, püüdlusi ja suhtumist nii õppetöösse, kaaslastesse kui endasse. Suuline hinnang antakse õpilasele õppeprotsessi käigus, kui õpilane on ülesande lõpetanud ning see võimaldab ka õpilasel endal õppeprotsessi hinnata. Sõnaline hinnang edastaks õpilase vihiku, e-kooli jne. kaudu.

3.6.1 Sõnalist hinnangut antakse õpilasele õppeperioodi jooksul. Kokkuvõtva hindamise puhul kasutatakse II kooliastmes tähiseid (A) arvestatud ja (MA) mittearvestatud.

3.7        Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Kujundav hindamine on õppe kestel õppimist toetav hindamise protsess, mille käigus analüüsitakse õpilase seniseid teadmisi, hoiakuid ja oskusi, antakse senistele tulemustele tagasisidet ning innustatakse ja juhendatakse õpilast edasisel õppimisel. Õpetaja toetab õpilase käitumise, hoiakute ja väärushinnangute kujunemisel. Õpilane kaasatakse enese hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada. Tagasisides kirjeldatakse õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning tehakse ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Tagasiside on arenguvestluse läbiviimise aluseks.

3.7.1 Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õpilase töid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

 

3.8        Numbrilisel hindamisel hinnatakse teadmisi ja oskusi viiepallisüsteemis:  

•            Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90 – 100% maksimaalsest punktide arvust), mõtestatud ja loogiline ning rajaneb iseseisvale ja loovale teadmiste rakendamisele.  

•            Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (75 – 89% maksimaalsest punktide arvust) või jääb õpilasel ülesande täitmisel puudu iseseisvusest.  

•            Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (50-74%  maksimaalsest punktide arvust). 

•            Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20 – 49% maksimaalsest punktide arvust).  

•            Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele  või töö esitamata jätmise korral

•            (0 – 19%).  

3.7             Oskusainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö, kodundus, tehnoloogiaõpetus), arvestatakse hindamisel ka õpilase püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ja teoreetilisi teadmisi ning ka õpilase individuaalset arengut (vt ainekava hindamist). Ainespetsiifilised eripärad kirjeldatakse ainekavas.

3.8             Püsiva kirjaliku kõne puudega põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist ravi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi, rakendatakse diferentseeritud hindamist, kusjuures düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu arvestatakse vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks. Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge "Hinnatud diferentseeritult". Lõputunnistusele seda märget ei tehta. Diferentseeritud hindamist võib rakendada ka võõrkeeles. Sekretär kannab need õpilased ka EHISesse. 

3.9             Kui õpilane süstemaatiliselt (rohkem kui pooled antud ülesannetest) jätab kodused õpiülesanded täitmata või esitamata, võib tema hoolsushinnet alandada „mitterahuldavaks“. 

3.10         Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib töö tulemust hinnata hindega ”nõrk” . 

  

4 Õpitulemuste hindamise viisid

4.1 Õpitulemuste hinded jagunevad: 

•          õppeprotsessi hinne (suuline vastus, tunnikontroll, kontrolltöö, kirjand, referaat; grupi- ja       paaristöö vms);  

•          kokkuvõttev hinne. 

4.1.1 Õppeprotsessi hindamine on õppetöö üksiktulemuste hindamine probleemide väljaselgitamiseks ja õpilaste edukusest tagasiside saamiseks, et ärgitada õpihimu ja positiivset enesehinnangut.  

4.1.2 Õppeprotsessi hindamise objektid, meetodid ja vormi (suuline küsitlus, kodused tööd, kirjalik ülesanne, tunnikontroll, kontrolltöö, grupi- ja rühmatöö jms) valib õpetaja ja otsustab, kas ja kuidas ta neid trimestrihinde panekul kasutab. Põhimõtted fikseeritakse õpetaja ainekavas. 

4.2        Arvestuslik hindamine toimub mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel ning kavandatakse trimestri ulatuses. Õpetaja teavitab õpilasi nõutavatest õpitulemustest, hindamise põhimõtetest ja töö vormist. 

4.3        Arvestuslike tööde sooritamine on õpilasele kohustuslik ning see peab toimuma määratud ajal.  

4.4        Õpilane, kes täitis arvestuslikult hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab selle uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul.  

4.5        Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri ja aastahinne. 

  

5 Järelevastamine

5.1 Kui arvestuslikku suulist vastust, kirjalikku või praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega ”puudulik” või “nõrk”. Kui hinne on jäänud välja panemata, fikseeritakse see e-päevikus hüüumärgina. Õpilasele antakse võimalus järele vastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamine toimub õpetaja määratud korras, mida ta selgitab õpilastele trimestri algul ja mis on fikseeritud ainedokumentides. Õpetajate järelevastamiste ja konsultatsioonide ajad on õpilastele kättesaadavad kooli koduleheküljel. 

5.2  Üht arvestuslikku tööd saab järele vastata vaid üks kord kuni 10 õppepäeva jooksul pärast töö tulemuste teadasaamist õpetajaga kokkulepitud ajal. Õpetajal on õigus määrata järeltööks ühine aeg kogu klassile, mil õpilased on vabad teistest ainetundidest. Muud asjaolud (huviring, treening, võistlus, ekskursioon jmt) ei vabanda õpilase puudumist või keeldumist järeltööst. Hinne kantakse e-päevikusse, kusjuures mitterahuldav hinne jääb alles.

5.3 Erandjuhul (näit pikaajalisest haigusest tingitud mahajäämus) võib lubada õpetaja teise järelevastamise või anda võimaluse kokkuvõtvaks tööks.

  

 

6 Kokkuvõttev hindamine

6.1  Põhikoolis pannakse välja õppeaine trimestri hinne ja aastahinne.  

6.2 Trimestrihinne pannakse välja vastava perioodi lõpul. E-päevikus oleva keskmise hinde arvestus on illustratiivse tähendusega. 

6.3 Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul, võib panna välja vaid aastahinde. 

6.4 Õpilasele, kelle trimestrihinne on «puudulik» või «nõrk» või on antud samaväärne sõnaline hinnang või on hinne jäetud välja panemata, koostatakse individuaalse õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (logopeediline abi, konsultatsioonid, õpiabi), et aidata omandada nõutavaid teadmisi ja oskusi. Tugiõppe vajaduse soovitab aineõpetaja, kaasab teisi spetsialiste ning teavitab sellest lapsevanemat. Õpiabi õpilase kohta peetakse individuaalsuse kaarti. 

6.5 Mitterahuldavat trimestrihinnet on võimalik järele vastata 15 koolipäeva jooksul.  9 klassi III trimestri mitterahuldavat hinnet on võimalik lõpueksamiperioodil järele vastata vaid kokkuleppel aineõpetajaga.

6.5.1. Järelevastatud trimestrihinne kantakse e-päevikusse kaldkriipsuga eelmise hinde järele. 

6.5.2. Välja panemata trimestri hinnet märgitakse ”-” (põhjusega puudumine). Kui õpilane on puudunud põhjuseta 50% ainetundidest, võib tema trimestri hindeks märkida „nõrk“. 

6.6  Õppeaine aastahinne pannakse välja trimestrihinnete alusel õppeperioodi lõpus. 

6.7 Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, märgitakse parandatud aastahinne kaldkriipsuga pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 9 klassi õpilastele pannakse aastahinded välja enne eksamite toimumist.  

6.8. 7. klassis on õpilastel kohustuslik sooritada kooli poolt määratud kokkuvõttev kontrolltöö loodusõpetuses; 8. klassis sooritavad õpilased loovtöö. Loovtöö korraldamine ja kord fikseeritakse kooli õppekavas.

6.9 Kui õppeaine trimestrihinne või aastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud pakutud tugisüsteeme ja võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval trimestril omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk». 

  

7   Tasemetööd

7.1.  3. ja 6. klassi õpilased sooritavad riiklikult ettenähtud tasemetööd. 

  

 

8 Käitumise ja hoolsuse hindamine

8.1  Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust. 

8.2  Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal trimestril.  

8.3  Põhikoolis pannakse välja käitumise ja hoolsuse aastahinne. 

8.4  Mitterahuldav käitumise aastahinne pannakse välja kooli õppenõukogu otsusega lapsevanema osalusel. 

8.5 Käitumise ja hoolsusehinded kantakse e-päevikusse ning õppeaasta kokkuvõttev käitumishinne ka õpilasraamatusse. 

  

9 Käitumise hindamine

9.1 Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. 

Käitumishinnet mõjutavad järgmised tegurid: 

a)         kooli maine hoidmine; 

b)         heasoovlik käitumine õpilaste ja õpetajate suhtes; 

c)         käitumine vahetunnis; 

d)         tunnirahu hoidmine; 

e)         käitumine ühisüritustel; 

f)          valetamine, varastamine; 

g)         hilinemine; 

h)         vahetusjalatsite olemasolu ja kandmine; 

i)          õpilaslik välimus; 

j)          põhjuseta puudumine; 

k)         ühisväärtuste järgimine

 

9.2  Käitumishinded on ”eeskujulik”, ”hea”, ”rahuldav” ja ”mitterahuldav”  •  Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt. 

•           Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid. 

•           Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist. 

·             Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest, samuti korduva koolikohustuse mittetäitmise eest  

 

10 Hoolsuse hindamine

10.1 Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. 

Hoolsuse hinnet mõjutavad järgmised tegurid: 

a)          püüdlikkus tunnis töötamisel, 

b)         võimetele vastav õppimine, 

c)          koduste tööde tegemine, 

d)         õppevahendite olemasolu ja korrashoid, 

e)          töökeskkonna korrashoid, 

f)          kokkulepetest kinnipidamine. 

10.2 Hoolsuse hinded on ”eeskujulik”, ”hea”, ”rahuldav” ja ”mitterahuldav” 

•       Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni. 

•       Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on püüdlik ja hoolas õppeülesannete täitmisel ning õpib võimetekohaselt. 

•       Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt. 

•       Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, jätab sageli kodused tööd tegemata. 

11 Hinde ja hinnangu vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine

11.1 Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega. 

11.2 Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või vanema nõudmisel õpetaja ja kooli direktor (õppealajuhataja). 

11.3 Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust. 

11.4 Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. 

11.5 Vajadusel vaatab vaidlusküsimuse läbi kooli õppenõukogu. 

  

12 Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmine

12.1  Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate hinnete või kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute alusel.  12.2 Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt

30. juuniks. 

12.3 Põhikooliõpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, mille aastahinne tuleb trimestrihinnete alusel ”puudulik” või ”nõrk” või on antud samaväärne sõnaline hinnang. 

12.4 Täiendavale õppetööle jäetud põhikooli õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. 

12.5 Täiendavat õppetööd sooritatakse pärast õppeperioodi lõppu 10 õppepäeva jooksul kuni 5 akadeemilist tundi päevas. Igale õpilasele koostatakse individuaalne tunniplaan, mis on kinnitatud direktori poolt. 

12.6 Põhikooli õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisesse klassi õppeperioodi lõpul. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisesse klassi pärast täiendava õppetöö sooritamist vähemalt ”rahuldavale” hiljemalt 30. juuniks. 

12.7 Kui põhikooli õpilase teadmisi ja oskusi on hinnatud pärast täiendava õppetöö lõppu aastahindega ”puudulik” või ”nõrk” kolmes või enamas õppeaines ning tugisüsteemide rakendamine ei ole tulemuslik, on õppenõukogul õigus jätta õpilane klassikursust kordama. 

Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama. 

12.8   Koolil on õigus jätta õpilane klassikursust kordama ilma täiendava õppetöö määramiseta, kui on põhjendamata puudumised koolist rohkem kui 20% õppetundidest, kellel on kolmes või enamas aines põhjendamata puudumiste tõttu „puudulik“, „nõrk“ või negatiivne hinnang.  

Alus: Põhikooli riiklik õppekava; §22, lg 8 

  

13 Tugisüsteemide rakendamine

13.1 Õpilase arengu toetamiseks ja õpiraskuste leevendamiseks ning ennetamiseks rakendatakse koolis järgmisi tugisüsteeme: 

•          logopeediline abi, 

•          õpiabi, 

•          psühholoogi konsultatsioonid, 

•          sotsiaalpedagoogi konsultatsioonid, 

•          aineõpetajate konsultatsioonid vastavalt graafikule, 

•          individuaalne õppekava, 

•          töötamine õpitoas, 

•          soovitamine pedagoogilis-psühholoogilistele ja meditsiinilistele uuringutele. 

  

14 Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi viimisega

14.1   Aineõpetaja, klassiõpetaja:

14.1.1 hindab või annab hinnangu õpilase ainealastele teadmistele ja oskustele, 

14.1.2 annab hinnangu õpilase käitumisele ja hoolsusele, 

14.1.3 teeb ettepaneku õpilasele rakendatavate tugisüsteemide kohta.  

14.2 Klassijuhataja:

14.2.1 hindab õpilase käitumist ja hoolsust, arvestades aineõpetajate hinnanguid, 

14.2.2 teavitab lapsevanemaid õpilase edukusest. 

14.3 Õppenõukogu:

14.3.1 otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise; 

14.3.2 otsustab, millises klassis jätkab õpinguid välisriigist tulnud õpilane; 

14.3.4 otsustab õpilasele individuaalse õppekava rakendamise, mis algatatakse kooli poolt

15 Põhikooli lõpetamine

15.1 Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid (edaspidi ühtne põhikooli lõpueksam) ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid (edaspidi põhikooli koolieksamid). 

15.2 Põhikooli riikliku õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamisel (viimasel õppeaastal) järgmised ühtsed põhikooli lõpueksamid: 

a.       eesti keele eksam, 

b.       matemaatikaeksam, 

c.       õpilase valikul eksam „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 30 lõike 4 alusel ministri määrusega kehtestatud õppeainete hulgast. 

15.3         Õpilase soovil ja kooli nõusolekul võib sooritada eksami ka õppeaines, mida õpilane ei ole koolis õppinud. 

15.4         Õppeaines, kus nõustamiskomisjoni soovitusel on individuaalse õppekavaga vähendatud või asendatud põhikooli riikliku õppekavaga taotletavaid õpitulemusi, võib õpilane ühtse põhikooli lõpueksami asemel sooritada koolieksami. Sellisel juhul lähtub kool eksami vormi määramisel ja eksamitöö sisu koostamisel õpilase individuaalses õppekavas sätestatust. 

15.5         Ühtse põhikooli lõpueksami kirjalikud osad algavad kell 10.00 ning eksamiks antakse aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi. Eksami sooritamiseks antav aeg ning eksami korraldus, sealhulgas eksamiosad, suuliste osade puhul nende algusajad, vaheajad, lubatud abivahendid ja muu taoline, sätestatakse vastava õppeaine ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimise juhendis. 

15.6         Kooli direktor võib, Eksamikeskust eelnevalt informeerides, võimaldada erivajadustega põhikoolilõpetaja eksamineerimiseks ühte või mitut järgmist eritingimust: 

d.       lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 

e.       eksami läbiviimist eraldi ruumis; 

f.        puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 

g.       arvuti kasutamist ilma õigekirjakontrolli programmi (spelleri) kasutamiseta õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav; 

h.       vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada; 

i.         nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist; 

j.         kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalike juhtnööride andmist; 

k.       õpiraskustega õpilasel õppevahendite (sõnaraamatud, abivalemid jms) kasutamist; 

l.         õpiraskustega õpilasele töökorralduste ja eksamiülesannete teksti täpsemat lahtikirjutamist, ümberstruktureerimist või suulist selgitamist; 

m.     spetsiifilise   õigekirjahäirega   (düsgraafia)   õpilasele   emakeele   eksamitöö

      diferentseeritud hindamist; 

n.       kuulmispuudega õpilasele viipekeele tõlgi kasutamist. 

15.6 Üldjuhul rakendatakse eksamineerimiseks vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös III kooliastme vältel ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.